Anne kanali vett mõjutavad kõige rohkem toidetud pardid
Eesti ja Iirimaa teadlaste kaheaastane uuring näitab, et Tartu Anne kanali vee kvaliteeti mõjutavad kõige rohkem linnud, eriti inimeste toidetavad pardid, vahendab ERR.
· 2 min · Allikas: ERR

30 sekundiga
- Eesti ja Iirimaa teadlased uurisid kahe aasta jooksul Tartu Anne kanali vee kvaliteeti.
- Tulemused näitavad, et peamine reostus pärineb inimeste toidetavatest partidest ning püsib liivas ja setetes.
- Kuna linde toidetakse korrapäraselt, jäävad pardid kanali äärde paigale ka talveks.
Eesti ja Iirimaa teadlased jälgisid kahe aasta vältel Tartu Anne kanali vee kvaliteeti, vahendab ERR. Uuringut viidi läbi nutika linna tippkeskuse FinEst algatusel ja projekti UrbanSplash raames. Seire teostamiseks paigaldati veekogusse reaalajas töötav automaatne analüsaator koos 12 sensoriga.
Kaheaastase uurimistöö tulemused näitavad, et suurem osa veekogu saastatusest pärineb lindudelt. Eriti suurt mõju vee seisundile avaldavad pardid, keda kohalikud elanikud korrapäraselt toidavad. Teadlaste kinnitusel on inimeste harjumus veelinde toita peamine põhjus, miks lindude mõju kanali veele osutus nõnda ulatuslikuks.
Mikroobide kogunemine rannaliiva
Mõõtmised näitasid, et kõige kõrgem saastatuse tase esineb just ranna vahetus läheduses. Uuringu käigus tehti kindlaks, et mikroobid ei jää üksnes vette hõljuma, vaid püsivad pikemat aega rannaliivas ning veekogu põhjasetetes. Molekulaarökoloogia teadur Peeter Laas, kes esindab Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli, selgitas vee ja setete omavahelisi seoseid.
Kuna mikroobid suudavad liivas ja setetes pikalt püsida, ei kao lindude tekitatud mõjud rannaalalt kiiresti. See tähendab, et lindude kogunemiskohad kalda ääres säilitavad saastatuse ka pärast lindude eemaldumist. Teadlaste kasutatud reaalajas seiresüsteem võimaldas mikroobide ja saasteainete käitumist liivas ja vees põhjalikult kaardistada.
Pardid jäävad talveks paigale
Linnuökoloog Marko Mägi selgitas, et vaid mõnel heatahtlikul inimesel on lindude toitmise kaudu veekogu puhtusele märkimisväärselt suur mõju. Heas usus vette viidud lisatoit meelitab kohale hulgaliselt parte ning hoiab neid püsivalt ühes kohas. Selline tegevus muudab lindude loomupärast rütmi ja suunab neid toitmispaikadesse kogunema.
Teadlased täheldasid, et tänu inimeste korrapärasele toitmisele jäävad pardid Anne kanali äärde paigale ka talveks. Kui tavaliselt liiguksid linnud külmade saabudes teistesse paikadesse, siis lisatoidu kättesaadavus hoiab neid kanali ääres läbi terve külma aja. Selle tulemusena püsib lindudest tulenev koormus veekogule kõrge ka talveperioodil.
Uuringu seadmed ja tulemused
Teadlaste kasutatud 12 sensorit ja automaatne analüsaator võimaldasid veekogu seisundi kohta koguda katkematut reaalaja infot kahe täisaasta vältel. Eesti ja Iirimaa uurijate koostöö UrbanSplash projektis andis täpse pildi sellest, kuidas linnakeskkonna veekogu inimese ja lindude koostoimel muutub.
Uuringu andmed kinnitavad, et rannaäärne veekvaliteet sõltub otseselt inimeste käitumisest lindude toitmisel. Teadlased loodavad, et selge ülevaade mikroobide püsivusest setetes ja lindude talvitumisest aitab Tartu linnal kanali seisundit paremini mõista.
Taustaks
Taustaks: Tartu Anne kanali veekvaliteedi kaheaastane seire toimus projekti UrbanSplash raames, milles osales FinEst nutika linna tippkeskus. Eesti ja Iirimaa teadlased kasutasid reaalajas andmete kogumiseks automaatset analüsaatorit ning 12 eri sensorit.
See lugu on kirjutatud allika ERR põhjal oma sõnadega. Koht: Anne kanal, Tartu, 58.37° N 26.75° E.


