Mardi- ja kadripäeva kombed ootavad UNESCO otsust
Eesti sajanditevanused mardi- ja kadripäeva kombed on esitatud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning rahvusvahelise komitee otsust taotluse kohta oodatakse detsembri alguses toimuval kogunemisel.
· 2 min · Allikas: ERR

30 sekundiga
- Eesti mardi- ja kadripäeva kombed esitati UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
- Esmaspäeval tähistasid maskeeritud mardisandid traditsiooni Tallinna vanalinnas ukselt uksele käimisega.
- Rahvusvahelise komitee otsus esitatud taotluse kohta selgub detsembri alguses.
Eesti sajanditevanused mardi- ja kadripäeva kombed on esitatud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Rahvusvahelise organisatsiooni asjaomase komitee ametlikku otsust esitatud taotluse kohta oodatakse detsembri alguses aset leidval kogunemisel. Asjakohase teate sellest katsest väärtustada kohalikku elavat pärimust edastas rahvusringhääling ERR.
Kogu esitamise protsessi on ette valmistanud ja juhtinud Eesti Folkloorinõukogu, kes on koondanud tähelepanu meie pikaajalistele sanditamistavadele. Nii mardipäeva kui ka kadripäevaga seotud tegevused kannavad endas sajandite vältel kujunenud rahvakultuuri, mida soovitakse nüüd rahvusvahelise nimekirja kaudu veelgi tugevamalt esile tuua.
Mardisandid Tallinna vanalinnas
Pärimuse elujõulisust sai vahetult jälgida ja kogeda mardilaupäeval, mis langes esmaspäevale. Sel puhul liikusid maskeeritud mardisandid Tallinna vanalinna tänavatel ja hoonetes, käies järjepidevalt ukselt uksele, et viia vanu kombeid kohalike elanike ja vastuvõtjateni.
Kostümeeritud mardid astusid ruumidesse sisse, laulsid vastuvõtjatele traditsioonilisi laule ning esitasid neile nuputamiseks erinevaid mõistatusi. Lisaks laulmisele ja mõistatuste küsimisele näitasid sanditajad oma osavust ning tegid kohapeal hundirattaid, luues sellega vanalinnas elava ja eheda sanditamiskombestiku meeleolu.
Tavade väärtus ja dialoog
Kultuuriministeeriumi nõunik Laura Liinat selgitas, milles seisneb selle pikaajalise traditsiooni sügavam olemus ning miks on kombed väärt hoidmist. Liinati sõnul seisneb väärtus kahepoolses dialoogis kostümeeritud külaliste ja neid vastu võtvate võõrustajate vahel.
See tähendab, et sanditamise püsimiseks ja elavana hoidmiseks on ühtviisi vajalikud nii ringi liikuvad külalised kui ka uksed avav pererahvas. Vastastikune suhtlemine, mõistatuste lahendamine ja laulude kuulamine loob osapoolte vahele vahetu sideme, mis annabki mardipäeva ja kadripäeva tavadele nende tõelise tähenduse.
UNESCO otsus selgub detsembris
UNESCO komitee koguneb esitatud taotlusi arutama ja otsuseid langetama detsembri alguses. Varem on Eesti kultuuripärandist leidnud koha UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas suitsusaunatraditsioon, mis samuti esindab meie kohalikku elavat pärimust.
Eesti Folkloorinõukogu juhitud taotluse heakskiitmise korral saavad ka mardi- ja kadripäeva kombed rahvusvaheliselt tunnustatud vaimse pärandi osaks. Otsustav kogunemine leiab aset detsembrikuu esimestel päevadel, mil selgub, kas sajanditevanused Eesti sanditamiskombed lisatakse sellesse väärikasse esindusnimekirja.
Taustaks
Taustaks: Eesti kultuuritavadest kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja juba varem suitsusaunatraditsioon. Mardi- ja kadripäeva kommete nimekirja esitamist juhtis Eesti Folkloorinõukogu.
See lugu on kirjutatud allika ERR põhjal oma sõnadega. Koht: Tallinna vanalinn, 59.44° N 24.75° E.


